Üht noormeest käinud luupainaja tervelt seitse aastat iga ööse piinamas. Niipea kui silmad kinni läinud, tulnud imeilus naisterahvas ja lasknud noormehele rinna peale. Küll katsunud mehike alt üles tõusta, aga ei jõudnud kätt ega jalgagi liigutada. Hommikul olnud mees üsna märg ja higine öösise litsumise ja hirmu pärast.

Küll otsis mees abi siit ja sealt, küll pruukis kõiksuguseid rohtusid, aga kõik näitas päris ilmaaegu olevat. Seitsme aasta pärast juhatas keegi mehe ühe väga kuulsa Taga-Valga targa juurde.

Mees tänas hea nõu eest, pani kohe hobuse rakkesse ja sõitis Taga-Valga targa juurde.

Tark oli vana halli peaga küürakas mees. Oli mõndagi näinud ja palju haigusi arstinud.

Õhtu hilja jõudis noormees sinna. Teretas vanameest ja kaebas talle silmaveega oma häda.

Vanake vaatas lahkesti ta peale ja lausus siis: "Sa oleksid pidanud juba ennemalt mu juurde tulema. Sa oled kaua kannatanud ja nagu surmavari ära lõppenud. Hea asi siiski see, et su piinaja priske tüdruk on ja mitte vana naisterahvas. Vana naisterahvaga oleks palju tööd ja tüli. Kas oled veel poissmees?"

"Ma olen veel poissmees!" vastas noormees.

"Seda parem, seda parem!" lausus vanake.

"Kas oled mõnikord mõtelnud naist võtta?" küsis vanamees edasi.

"Olen küll mitu korda mõtelnud. Aga võtan naise, kes teab, kas tige loom tedagi rahule jätab. Saab teine minu pärast veel häda sisse!"

"Kui seda kardad, siis võta luupainaja enesele naiseks!" ütles vanake. "Ta on üks edeva meelega soome neiu, kes sind enne kuskil näinud. On sind armastama hakanud ega jäta enam rahule!"

"Kuidas on see võimalik, et ma luupainaja enesele naiseks võtan? Pealegi on teine mind seitse aastat piinanud. Ma arvan, et ta päris vanapagan on!" ütles noormees.

Vana tark lõi kaht kätt kokku, naeris habemesse ja ütles: "Rumal noor inimene! Ei vanapagan inimese peale tule. Ma ütlesin ju, et see soome neiu on, pealegi väga rikka peremehe ainus tütar. Mitmed soome poisid on teda kosimas käinud, aga ta ei armasta kedagi muud kui ainult sind. Kui sa teda tahad armastada, siis saad ta enesele naiseks. Ma ei nõua sinu käest selle eest rohkem kui kolm rubla panku. Kuule nüüd, mis ma õpetan. Sinu toa seina sees on oherdi-auk. Sealt poeb tüdruk igal õhtul tuppa ja tuleb su kallale. Võta tükk pihlakapuud, tee parajaks pulgaks, lõika kolm risti otsa peale. Pulk pea paremas käes. Õhtul voodi heites pane käsi augu ligidale valmis. Kui tunned, et luupainaja peale tuleb, pista pulk augu ette. Küll siis näed, mis sünnib. Kodumaast ja vanematest ei mäleta tüdruk enam ühtigi."

Noormees tänas õpetuse eest, maksis targale hinna välja, jättis jumalaga ja läks oma teed.

Teisel päeval oli pihelgane pulk varsti valmis. Voodi heites võttis noormees pulga pihku. Pea tundis, et tüdruk teda hakkas rõhuma. Noormees püüdis häält teha, aga ei võinud, hääl ei tulnud välja. Korraga tuli targa õpetus ja pulk meelde. Toppis suure vaevaga pulga augu ette. Ja vaata imet: luupainaja oli rinna pealt kadunud, nägus tütarlaps seisis voodi jalutsis.

Tütarlaps kohe kaebama: "Oh ma vaene! Kuhu olen ma nüüd ometigi juhtunud! Mis on minuga sündinud!" Pani käed silmade ette, hakkas nutma.

Noormehe süda läks haledaks. Hakkas tütarlast trööstima: "Ära nuta, kallikene! Ma olen sind lasknud siia tuua. Tahan sind pruudiks võtta. Meist võib paar saada!"

Tütarlaps vaatas noormehe silma; ütles siis: "Kui see kõik tõsi on, tahan ma su naiseks saada, minagi armastan sind südamest!"

Paari nädala pärast peeti toredad pulmad. Luupainaja kadus, noormehe palged lõid jälle punetama.

Neliteistkümmend aastat läks mööda. Naine oli hea, aga ei naernud selle neljateistkümne aasta sees enam kui kolm korda. Mees pärima, miks naine naernud. Naine vastu nõudma, kuidas mees ta omale saanud. Mees lubas rääkida, kui naine naermiselugu räägib.

Naine hakkas rääkima: "Esimese korra naersin ma kirikus. Ma naersin sellepärast, et vanapagan ka kirikus oli ja tukkujate nimesid verise hobusenaha peale üles kirjutas. Tukkujaid oli väga palju. Nahast tuli puudus kätte. Vanapagan sasis hammastega naha äärest kinni, tahtis nahka laiemaks venitada, aga nahk rebenes katki ja mehikesel käis pea põmatades vastu kiriku müüri, nii et tuluke silmist nälja purskas.

Teise korra naersin laadaplatsil. Seal oli üks purjus mees. Mehe jalad käisid all risti ja põigiti. Ise vandus mees aga hirmsasti ja sõimas kõik laadarahva petisteks ja koerteks. Tuigerdas porilombi ääres edasi-tagasi. Vanapagan pani mehele jala ette. Mees kukkus otseti porilompi. Sõbrad tõstsid mehe sealt jälle üles. Teised ei näinud vanapaganat, aga mina nägin teda selgesti.

Kolmanda korra naersin, kui su lell oli hinge heitmas ja meie ta surmavoodi juures seisime. Hea ingel seisis lelle päitsis ja vanasaadan kaugemal jalutsis. Sinu lell oli õiglane inimene. Vanapaganal polnud ta hingega midagi tegemist. Aga või ep vanapagan sest hoolib. Parajasti, kui lell viimast korda hinge tõmbas, kippus vanapagan hinge kinni võtma. Ingel aga virutas vanapaganale kepiga niisuguse tugeva hoobi nina peale, et vanapagan nagu koer kõrvu raputades uksest välja pühkis ja plagama pani. Ingel läks lelle hingega oma teed. Ma naersin siis seda kepihoopi. Aga nüüd ütle sa ka minule, kust sa mind enesele naiseks said."

Mees võttis naise käe kõrvale, viis voodi taha seina juurde augu äärde, tõmbas pihelgase pulga eest ära ja ütles: "Siin on see auk, kust sa siia majasse tulid. Ma panin pulga augu ette ja leidsin siis sinu!"

Sedamaid kadus naine mehe käe kõrvalt. Kaugelt kuulis mees veel hüüet: "Ära lähen, ära lähen, üle mere Viiburi!"

Naine oli kadunud ja jäi kadunuks. Küll otsis mees, aga kust enam võtta! Käis ka Taga-Valga targa käest nõu küsimas, aga vana tark oli surnud ja poeg ei teadnud mehele muud nõu anda, kui Soome minna naist otsima.

Seda nõu mees ometi ei täitnud. Jäi sedaviisi jäädavalt naisest ilma. Leinab veel praegu armast naist taga. Ei ole vist veel surnud, sest see abielu-paar läks neliteistkümmend aastat ühtelugu nooremaks ja mitte nagu muud inimesed vanemaks.